Sample Sidebar Module

This is a sample module published to the sidebar_top position, using the -sidebar module class suffix. There is also a sidebar_bottom position below the menu.

Sample Sidebar Module

This is a sample module published to the sidebar_bottom position, using the -sidebar module class suffix. There is also a sidebar_top position below the search.
Avaleht
Usalda, Sa suudad!

MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus on Täiskasvanute Koolituse Seaduse TÄKS mõistes täiskasvanuharidust pakkuv täienduskoolitusasutuse pidaja ja Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner


 

1. Üldsätted

1.1. MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus USALDUS (reg.nr.) (edaspidi Koolipidaja) poolt asutatud koolitusasutuse nimi on MTÜ TKK Usaldus (edaspidi kool) lähtub oma tegevuses täiskasvanute koolituse seadusest, täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tagamise juhendmaterjalist täiskasvanute täienduskoolitusasutustele ning ettevõtte ärieetikast, põhikirjast ja õppekorralduse alustest.
1.2. Kool korraldab täiskasvanutele suunatud tööalaseid ja vabahariduslikke täiendkoolitusi Koolipidaja koolituskeskustes Tallinnas, Kohtla-Järvel või Tellija poolt soovitud asupaigas.
1.3. Õppetöö toimub õppetööks sobivates, ruumides. Organisatsioonisisesed koolitused viiakse läbi koolituse tellija koolitusruumides.
1.4. Õppetöö toimub koolitustena vastavalt registreerumistele ja/ või tellimustele. Koolitused toimuvad koolituskalendri alusel, mis on avaldatud Koolipidaja veebilehel, sh. Töötukassa koolituspartnerina pakutavad koolitused – Töötukassa veebilehel e-tootukassa.ee. Koolituse mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides, kus üks akadeemiline tund on 45 minutit.
1.5. Koolitused toimuvad valdavalt grupikoolitusena. Individuaalõppe puhul viiakse koolitus läbi õppija vajadustest lähtuva individuaalse õppekava alusel.
1.6 Õppetöö toimub põhiliselt eesti või vene keeles, soovi korral kokkuleppel on võimalik korraldada koolitusi ka inglise ja saksa keeles.
1.7 Asjaajamiskeel koolis on eesti keel, venekeelsete koolituste koolitusmaterjalid on vene keeles.
1.8 Õppetööd korraldatakse vastavalt koolituse ajakavale, mis on avaldatud MTÜ Tugi- ja Koolituskeskuse USALDUS kodulehel www.usaldustk.ee.
1.9 Õppetöö toimub päevase või õhtuse grupi vormis.
1.10 Õpingute alusdokument on õppekava, kus on määratletud:
1.10.1 õppekava nimetus;
1.10.2 õppekavarühm;
1.10.3 õppeeesmärk;
1.10.4 õpiväljundid;
1.10.5 õppekava koostamise alus;
1.10.6 sihtgrupp;
1.10.7 õppekeel;
1.10.8 õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
1.10.9 õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
1.10.10 õppe sisu;
1.10.11 õppekeskkonna kirjeldus;
1.10.12 õppemeetod;
1.10.13 õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid;
1.10.14 nõuded õpingute lõpetamiseks ja väljastatavad dokumendid;
1.10.15 koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus.
1.11 Koolipidaja jätab endale õiguse teha õppeplaanis muudatusi.
1.12 Õppekava ja muudatused õppekavas kinnitab Koolipidaja.

2. Isikuandmete kogumine ja töötlemine

2.1. Kool kogub õppijate kohta järgmisi andmeid: nimi, e-post, telefon ja isikukood. Isikukood on vajalik tunnistuse jaoks. Isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel.

3. Koolitusele registreerumine ja koolitusgrupi komplekteerimine

3.1. Koolitusele registreerumine
3.1.1. Koolitusele on vajalik eelnev registreerumina. Registreeruda saab internetis (www.usaldustk.ee), e-posti teel (info@) või telefoni teel (5277157). Interneti teel registreerunud saavad registreerumise kinnituse e-posti aadressile.
3.1.2. Õppijal on õigus saada täiendavat infot e-posti teel (info@) või telefoni teel (5277157).
3.2. Koolitusgrupi komplekteerimine
3.2.1. Õppegrupp moodustatakse koolitusele registreerumise järjekorra alusel.
3.2.2. Koolituse alustamiseks koostatakse koolitusel õppijate nimekiri.
3.2.3. Koolil on koolitusgrupi mittetäitumisel õigus koolitus ära jätta või koolitust edasi lükata koolitusgrupi täitumiseni.Kursusele registreerunuid teavitatakse kursuse ära jäämisest või edasi lükkumisest esimesel võimalusel. Ärajäänud koolituse eest tasutud summa makstakse tagasi või kantakse soovi korral üle mõne teise koolituse osavõtutasuks.

4. Koolituse alustamine ja koolitusel osalemine

4.1 Koolitusel õppimist saavad alustada õppijad, kes on kooli poolt õppegruppi arvatud ning kes on tasunud õppemaksu või saanud ettevõtte/asutuse poolt tasumist tõendava kinnituskirja.
4.2 Õppetööst osavõttu kinnitab osaleja oma allkirjaga registreerimislehel allkirjastades ühtlasi õppija ja kooli suhteid reguleeriva sellekohase kokkuleppe.

5. Koolituse lõpetamine ja väljaarvamise kord

5.1 Õppija võetakse Koolipidaja koolituskursusele isikliku sooviavalduse või klientfirma või koolituspartneri kinnituskirja alusel. Kooli esindaja ja õppija või klientfirma või koolituspartneri esindaja vahel sõlmitakse koolituskokkulepe, millele kantakse lektori nimi, koolituse toimumise aeg, kestus, koht ja õppemaksu suurus ning selle maksmise tingimused.
5.2 Õppija arvatakse koolist välja sooviavalduse põhjal, talle esitatud arve maksmata jätmisel või kokkuleppe tingimuste rikkumisel. Igat juhtumist vaadatakse läbi üksikjuhtumi põhiselt.
5.3 Õppija on lõpetanud Koolipidaja koolituskursuse, kui on sooritanud sellekohase testi, arvestuse või eksami.
5.4 Lõputesti, -arvestuse või -eksami edukal sooritamisel saab kursuse lõpetanu Koolipidaja tunnistuse.
5.5 Õppijale, kes osales õppetööst vähemalt 80% mahus, väljastab Koolipidaja tõendi. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes auditoorsetes tundides.
5.6 Koolituse kohta tagasiside saamiseks täidavad koolituse lõpetajad kursuse lõpus ankeetküsimustiku, mille täitmine on anonüümne ja vabatahtlik.

6. Õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja õppemaksu soodustuste ning õppetoetuste andmise alused ja kord

6.1 Õppemaksu suuruse kehtestab Koolipidaja vähemalt 10 päeva enne õppetöö algust.
6.2 Õppekavas toodud koolituse õppemaksu piirid kehtestatakse igaks kursuseks eraldi. Kursuse jooksul õppemaksu ei tõsteta, sooduspakkumiste korras võib õppemaksu vähendada.
6.3 Õppemaksuga seonduvate soodustuste tegemise otsustamisel võidakse arvesse võtta kursustele registreerunud isikute arvu, varasemalt käesoleva kooli poolt korraldatavate kursuste läbimist jms.
6.3.1 Ühest asutusest mitme inimese osalemisel ühel koolitusel kehtib igale osalejale soodushind -10%.
6.3.2 Kahe või enama isiku registreerumisel kehtib igale osalejale soodushind -10%.
6.3.3 Varem Koolipidaja kursustel osalejale kehtib soodustus -5%.
6.3.4 Soodustustest saab kasutada ainult üht korraga.
6.4 Koolituse eest tasumine toimub arve alusel enne koolituse algust või kinnituskirja ja registreerimislehe põhjal edastatud arve alusel. Arve saadetakse e-posti teel. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb õppemaks tuleb tasuda esitatud arve alusel enne kursuse algust või Koolipidaja poolt paika pandud maksegraafiku alusel vahetult enne kursuse lõppu. Kui esitatud arve summa ei ole laekunud vastavalt kokku lepitule, on Koolipidajal õigus osalejale tunnistust mitte väljastada.
6.5 Maksetähtaja ületamisel 45 päeva ja/või hoolimata Koolipidaja meeldetuletustest, antakse tasumata arve inkassofirmale edasiseks käsitlemiseks.
6.6 Koolituse eest on võimalus tasuda osamaksetena, mille kohta sõlmitakse maksjaga eraldi kokkulepe.

7. Eksami ja/või arvestuse korraldus

7.1 Kursused lõppevad eksami või arvestusega, mille mitte sooritamise korral on Õpilasel Koolipidaja poolt määratud ajal võimalus osaleda pärast eksami mittesooritamist korduseksamilvõi -arvestusel.
7.2 Korduseksami või -arvestuse eest on Õpilasel kohustus tasuda Koolile 50 Eurot vastavalt Koolipidaja esitatud arvele.
7.3 Ilma nimetatud tasu maksmata on Koolipidajal õigus Õpilast korduseksamile või -arvestusele mitte lubada.

8. Koolitusest loobumine

8.1 Kui koolitusele registreerunul ei ole võimalik koolitusest osa võtta, tuleb sellest teavitada viivitamatult kooli e-kirja teel (info@).
8.2. Koolitusest loobumise teatamisel kuni 7 päeva enne koolituse algust tagastatakse 100% õppetasust.
8.3. Koolitusest loobumise teatamisel 2-6 päeva enne koolituse toimumist tagastatakse 50% õppetasust.
8.4. Koolitusest loobumise teatamisel vähem kui 48 tundi enne koolituse toimumise algust, õppetasu ei tagastata.

9. Koolituse katkestamine

9.1. Koolituse pooleli jätmisel õppetasu ei tagastata. Kui katkestamiseks on mõjuv põhjus (tervislikud põhjused, komandeering vms), on õppijal soovi korral võimalik liituda järgmise grupiga. Vajadusel võib koolipidaja küsida uuesti liitumisel õppijalt koolitusmaterjalidega seotud kulutuste hüvitamist.
9.2 Juhul kui õppija katkestab ning tasutud on üksnes osamakse või ei ole ka seda tasutud, on õpilane kohustatud tasuma kursuse tervikarve, mis koolipidaja poolt väljastati.

10. Õppija õigused ja kohustused

10.1 Õppijal on õigus:
10.1.1. saada õppekavas ettenähtud koolitust vastavalt valitud kursusele, ette nähtud mahus, kohas ja ajal pärast õppemaksu tasumist.
10.1.2 saada teavet koolituse õppekorralduse ja õppekava kohta;
10.1.3 nõuda õppemaksu tagastamist kooli süül ära jäänud kursuste eest;
10.1.4 lahkuda omal soovil enne õppeperioodi lõppu, kusjuures sel juhul õppemaksu ei tagastata.
10.1.5 saada kursuse lõpus lõputesti, -arvestuse või -eksami edukal sooritamisel seda kinnitav tunnistus.
10.2. Õppija on kohustatud:
10.2.1. tegutsema hädaolukorras (tulekahju, veeavarii, pommiähvardus jms) vastavalt eeskirjadele ja koolipidaja töötajate korraldustele;
10.2.2. hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud õppevahendeid ja koolituskeskuse vara;
10.2.3. käituma vastavalt üldtunnustatud kõlblusnormidele;
10.2.4 tasuma õppemaksu arvel kajastatud summas ja vastavalt arvel kirjutatud kuupäevale;
10.2.5 Õppija ja kooli suhteid reguleerib sellekohane leping.

11. Lektorite kvalifikatsiooninõuded

11.1. Lektorid omavad kõrgemat erialast haridust või olema aktiivselt tegutsenud õpetatavas valdkonnas ning omama vastavasisulist kogemust, mida nad on võimelised tõestama.

12. Vaidluste lahendamise kord

12.1 Koolipidaja ja Õppija/lektori vahel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kui tekkinud erimeelsusi ei õnnestu lahendada läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju maakohtus.

1. Üldsätted

1.1 MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus USALDUSpoolt asutatud koolitusasutuse nimi on MTÜ TKK Usaldus (edaspidi kool), mis lähtub täienduskoolituse kvaliteedi tagamisel täiskasvanute koolituse seadusest, täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteeditagamise juhendmaterjalist täiskasvanute täienduskoolitusasutustele, koolitaja käsiraamatust (ETKA Andras) ning ettevõtte ärieetikast, põhikirjast ja õppekorralduse alustest.
1.2 Kool korraldab täiskasvanutele suunatud tööalast ja vabahariduslikku täiendkoolitust.
1.3 Koolituste läbiviimisel ja suhtlemisel klientidega tuleb igal koolitajal juhinduda väärtuspõhisest suhtest, avatusest, aususest ja abivalmidusest.

2. Õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord

2.1. Koolitustegevus toimub selleks otstarbeks sobilikel renditavatel pindadel, mis vastavad tervisekaitse nõuetele. Ruumides on tagatud DATA-projektori olemasolu.
2.2 Olenevalt kursusest on teatud kursustel osalemiseks tarvis osaleja poolt sülearvuti olemasolu.

3. Õppekavade kvaliteedi tagamise tingimused ja kord

3.1 Õppekavade koostamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seadusest, täienduskoolituse õppekava koostamise juhendmaterjalist ja täienduskoolituse standardist.
3.2 Kooli õppekavas sätestatakse vähemalt järgmised andmed:
1) õppekava nimetus;
2) õppekavarühm;
3) õppeeesmärk;
4) õpiväljundid;
5) õppekava koostamise alus;
6) sihtgrupp;
7) õppekeel;
8) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
9) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
10) õppe sisu;
11) õppekeskkonna kirjeldus;
12) õppemeetod;
13) nõuded õpingute lõpetamiseks ja väljastatavad dokumendid;
14) koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus.
3.3 Õppekava koostamisel lähtutakse konkreetse sihtgrupi vajadustest ning iga koolitus on oma olemuselt praktilise suunitlusega eesmärgiga aidata sihtgrupil saavutada paremaid ning mõõdetavaid tulemusi.
3.4 Iga koolituse juures on viide kehtivale õppekavale.

4. Koolitajate kvaliteedi tagamise tingimused ja kord

4.1 Lektorid omavad kõrgemat erialast haridust või olema aktiivselt tegutsenud õpetatavas valdkonnas ning omama vastavasisulist ja koolituskogemust, mida on võimalik tõestada.
4.2 Pärast tagasisidelehtede saamist õpilaste poolt analüüsib kooli juhtkond nii koolitustulemused kui ka tagasisidelehtede sisu läbi ja teeb vajadusel parendusettepanekud lektorile.

5. Täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord

5.1 Kool palub täita pärast igat koolitust osalejatel tagasisidelehed ja muuhulgas annab võimaluse teha parandusettepanekuid. Tagasisidet võib anda nii kirjalikult paberkandjal kui ka elektroonsel kujul.
5.2 Kool kogub õppijate kohta järgmisi andmeid: nimi, e-post, telefon ja isikukood. Isikukood on vajalik tunnistuse jaoks. Isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel.

Leena*, 52 a., Tallinn: Projektiga liitumise hetkel pikaajaline töötu, alkoholisõltuvus, terviseprobleemid.
Projekti käigus lõpetas joomise, vormistas vähenenud töövõime, leidis osalise koormusega töökoha koos töökohal väljaõppe võimalusea.


Julia, 63 a., Tallinn: Projektiga liitumise hetkel pikaajaline töötu, pikka aega kestnud tööotsingud ei olnud andnud tulemust, osaliselt pensioni-eelse vanuse tõttu, millele lisaks ka kehva tervis, alkoholisõltuvus ja erialaste oskuste puudumine.
Projektis osalemise tulemusena lõpetas joomise, asus tugevdama oma tervist, leidis töökoha koos ametialaste oskuste väljaõppega, tekkis eluisu ja enda arendamise soov.


Verа, 31 a., Tallinn: Projektiga liitudes ei uskunud endasse, terviseprobleemid varasema pikema narkosõltuvuse tõttu, millega kaasnesid probleemid peres (lapsed elasid endise abikaasa juures, kellele kohus oli andnud ka hooldusõiguse). Ei omanud ei erialaseid oskusid ega töökogemust.
Projektis leidis motivatsiooni läbida rehabilitatsioon, jätta narkootikumid ja alkohol, vormistas vähenenud töövõime, leidis töökoha, kus sai õppida ametioskuseid ja mis kõige olulisem – sai tagasi lastega kohtumise loa ehk osaleja sõnul: «Projekt muutis mind ja minu suhtumist ellu. Viimaks ometi sain täiskasvanuks!»


Igor, 47 a., Tallinn: Projektiga liitumise alguses hoidis eemale ega soovinud suhelda. Projektitegevuste käigus selgus, et mehel on pikemat aega depressioon, pettumus elus, et ta ei usu ei endasse ega teistesse inimestesse, mida kõike võimendas oma elukoha puudumine ja pikaajaline töötus.
Projektis osalemise tulemusena muutus Igori suhtumine ellu, tõusis enesehinnang, ta muutus positiivsemaks nii enese kui oma ümbruskonna suhtes. Hakkas isegi naeratama ja suhtlema, leidis korraliku töö, mis talle meeldib. Ehk osaleja sõnul: «Olen tänulik projektile, et sain tuge minu jaoks keerulisel perioodil, leidsin uuesti elu maitse, usu enda jõusse ja suurepärase töö. Aitäh!»


Viktor, 41 a., Kohtla-Järve: Projektiga liitumisel elas koos emaga, alkoholisõltuvus, pikaajaline töötus.
Projektis osalemise tulemusena lõpetas joomise ja autokooli, omandas juhiload ja leidis korraliku töö. Elab iseseisvalt.


Pjotr, 38 a., Kohtla-Järve: Projektiga liitumisel elas koos emaga, mis tekitas pingeid, mida püüdis lahendada alkoholiga. Pikaajaline töötu.
Projektis osalemise tulemusena leidis motivatsiooni läbida rehabilitatsioon, vahetas elukohta, sai korteri ja leidis töö. Suhted emaga paranesid. Nii mees ise kui ema on väga rõõmsad ja tänulikud.


Nikolai, 50 a., Kohtla-Järve: Liitus projektiga selja taga pikk töötuse kogemus.
Projektis leidis teiste osalejate toel enesekindluse ja korraliku töökoha, kus teda ja tema tööd tunnustatakse.


Vassili, 52 а., Kohtla-Järve: Liitus projektiga omamata lootust ega oskust leida tööd. 60% töövõimetu pensionärina oleks rahuldunud ka minimaalpalgaga.
Projektitegevuste käigus omandas oskuse suhelda tööandjatega, leida vabu töökohti, mille tulemusena leidis töö, millega on rahul nii töötasu kui kollektiivi poolest.


* Kõik osalejate nimed on muudetud

Vabaühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Vabaühenduste kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.
Oma igapäevases tegevuses lähtuvad vabaühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.

VABAÜHENDUSTE TEGEVUSE EETILISED PÕHIMÕTTED

Demokraatlik juhtimine ja toimimine

1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
2.Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse.
3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele.
4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus

7. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu.
8. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks.
9. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.
Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
10. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
11. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.
Vastutus ja aruandmiskohustus
12. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
13. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
14. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.
Avatus ja läbipaistvus
15. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
16. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
17. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine

18. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
19. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.
Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
20. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
21. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.
Sallivus
22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus

MTÜ Tugi-ja Koolituskeskus Usaldus lühitutvustus

MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus juured pärinevad aastast 1995, kui Ida-Virumaal loodi MTÜ Lapsele Oma Kodu Jõhvi esindus. 27. jaanuaril 1999. aastal viidi põhikirja sisse olulised muudatused ning MTÜ nimeks sai Pereabikeskus PESA. Aprillis 2007 sai meie organisatsioon oma praeguse nime ning see registreeriti ümber Harjumaale MTÜ Tugi-ja Koolituskeskus Usaldus.
Ühingu juriidiline aadress on Pae 19/1, 11414 Tallinn, Eesti Vabariik.

MTÜ Usaldus põhieesmärgiks on:

Kaasaegne toimetulev ja lõimunud ühiskond, mille õpihimulised ja ettevõtlikud ning koostööaltid liikmed väärtustavad toimetulekut ja isiklikku arengut tagavat ressurssi läbi elukestva õppimise.

Alaeesmärgid:
1. Abi kriisiolukorda sattunud inimestele ja inimeste gruppidele sh kodanikeühendustele, et kohaneda ning toime tulla muutunud majandustingimuste ja elukorraldusega.
2. Parandada oma klientide toimetulekut, suurendada ühiskonna kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist, samuti nõustame kliente, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel saab rehabilitatsioonimeeskond aidata teil tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada.

MTÜ Tugi-ja koolitus keskus Usaldus tegevuste lühitutvustus tugiisikute koolitustel, koostöö Tapa erikooliga ja osalus SA Dharma projektides Tugisikute baaskoolitustel Tallinnas ja Ida-Virumaal. Meie organisatsioon omab pikaajalist (alates 1994 aastast) koostöökogemust Tapa Erikooli personali, õpilaste ja lastevanemate nõustamise, koolituste, supervisiooni läbi viimise kogemusi. Samuti aastatel 1999-2003 korraldasime edukalt Ida-Virumaal karjäärinõustamise metoodika koolitajate koolitusi nii eesti kui vene õppekeelega koolidele.

MTÜ Tugi-ja Koolituskeskus Usaldus meeskond omab psühholoogilise nõustamise, tugiisikute teenuse, tugiteenuste koordineerimise ja tugiisikute koolitamise kogemusi nii Virumaal kui Harjumaal, Tallinnas. Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et eestis puuduvad ühtsed metoodikad, mis kirjeldaksid erivajadusega lapse või täiskasvanuga usaldusliku suhte loomise protsessi ja selle protsessi järjepidevat kaasatust sotsiaalvõrgustiku poolt. On erinevad teooriad ja seisukohti, kuidas erinevate sündroomide puhul käituda, aga kuidas näeb pratkiliselt välja tund, päev, aasta? On seisukoht, et Aspergi sündroomiga lapsele tuleb muutustest aegsasti ette teatada. Mida aga teha siis, kui juhtub nii, et seda aega ei ole? On teada, et autismi sümptomitega lapse kaasamiseks on abiks tema harjutamine tunni struktuuri ja rütmiga, aga kuidas seda teha praktiliselt? Kuidas leida kompromiss tulemuste saavutamise ja piisava aja ning tempo leidmise vahel kliendi harjutamiseks. Käitumishäiretega laste puhul on levinud autoritaarse käitumine ja vanemate informeerimine, aga mida siis teha praktiliselt olukorra muutmiseks, mis ei toimi üleöö ega ka ainult mõne osapoole ponnistuste tulemusena vaid eeldab pikaajalist kooskõlastatud koostööd.

Nende küsimustele vastuse leidmine on MTÜ Tugi-ja Koolituskeskus Usaldus eesmärk otsime jätkuvalt partnereid, kes on nõus vahetama kogemust ja praktikaid, sh kasutatavat koolitusmetoodikat ning levitama praktika tulemusi rakendades neid oma koolitustegevuses ja spetsiaalse abiõpetajate koolitusõppekava koostamisel.

MTÜ Tugi-ja koolitus keskus Usaldus juhatuse liikmed:

Marika Juuse

Heidi Varinurm

 

Arendusjuht:

Kati Loo

Mittetulundusühing TUGI-JA KOOLITUSKESKUS USALDUS PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

Ühingu ametlik nimi on mittetulundusühing Tugi- ja Koolituskeksus Usaldus (edaspidi ühing).
Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Pae 19/1, Tallinn 10116
Ühing on füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille
Peaeesmärk:
Kaasaegne toimetulev ja lõimunud ühiskond, mille õpihimulised ja ettevõtlikud ning koostööaltid liikmed väärtustavad toimetulekut ja isiklikku arengut tagavat ressurssi läbi elukestva õppimise.
Alaeesmärk:
Abi kriisiolukorda sattunud inimestele ja inimeste gruppidele sh kodanikeühendustele, et kohaneda ning toime tulla muutunud majandustingimuste ja elukorraldusega.
Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
Ühing on asutatud 27. jaanuaril 1999.a. Jõhvis.

II ÜHINGU PÕHISUUNAD, TEGEVUSED

1. Ühingu põhisuunad oma eesmärkide saavutamiseks:
1.1 ühingu koolitusmeeskonna pidev elukestev õpe ja areng, mille juhtlõngaks on täiskasvanuhariduse põhimõte koolitajast kui elukestvast õppijast. Sellesse suunda kuuluvad meeskonna iga-aastased suve- ja talvekoolitused, mille teemad kerkivad esile ühingu igapäevases koolitustööst, aga ka väliskoolitused, mille rahastamiseks taotletatakse ressursse erinevatest elukestvat haridust toetavatest programmidest;
1.2 toimetulekuraskustega isikute ja perede jõustamine koolituste, kutsealase täiend- ja ümberõppe ning teiste täiskasvanuhariduse ürituste kaudu;
1.3 uudsete, loovate õpimeetodite ja lähenemiste rakendamine ühingu eesmärgi saavutamiseks sh läbi väliskoolituste, välispartneritelt kuuldu-õpitu-kogetu kohandamises Eesti ühiskonna, inimeste taustale, võimalustele ja vajadustele;
1.4 täiskasvanute hariduse kaasajastamine, loovuse ja innovaatiliste ideede integreerimine haridusse ja ühiskonda ning multikultuurse ühiskonna edendamine;
1.5 töötutele ja tööotsijatele, sh muukeelsetele, ja erivajadustega inimestele õppe- ja koolituskavade ning strateegiate väljatöötamine, õppematerjalide loomine, koolitamine, teavitustöö ning loominguline tegevus;
1.6 teenused vähenenud töövõimega inimestele, vajadusel nende tööandjatele. Tööalane rehabilitatsioon. Tugiteenused.
1.7 toimetulekuraskustega inimeste nõustamine, juhendamine ja toetamine;
1.8 elu aktiviseerimise ja tervislike eluviiside propageerimine, selle edendavate koolituste, seminaride, konverentside, teabepäevade, õpitubade, õppelaagrite jms korraldamine;
1.9 küsitluste ja uuringute läbiviimine oma tegevusvaldkonnas;
1.10 õpetajatele, noorsoo- ja sotsiaaltöötajatele koolituste ja seminaride korraldamine, s.h. psühholoogia ja kutsesuunitluse valdkondades;
1.11 koostöö teiste asutuste, omavalitsuste, üksikisikutega ja vastavate erialaspetsialistidega kõikidel tasanditel nii kodu- kui ka välismaal. Osalus seadusloome, kutsestandardite jms väljatöötamisel.
1.12 psühholoogiline, juriidiline ja materiaalne abi kriisiolukorda sattunud inimestele;
1.13 kodanikeühenduste aktiviseerimis-, elukestva õppe ja soolise võrdõiguslikku teabe levitimine massiteabekanalite kaudu, trükiste välja andmine;
1.14 ühistegevuse, mentorluse ja vabatahtlike tegevuse heade tavade tutvustamine rakendades ja kaasates liikmeid ja avalikkust;
1.15 propageerida humaansete väärtuste levikut trükiste, audiovisuaalsete materjalide ettevalmistamise, kirjastamise ja tootmise, küsitluste ja uuringute läbiviimise ning koolituste, konkursside, konverentside, festivalide ja teiste ürituste korraldamise kaudu;
1.16 arendada MTÜ eesmärke toetavat majandus- ja heategevust.

2. Oma tegevuses on ühingul kõik mittetulundusühingu õigused, sealjuures:
2.1 omada varalisi ja mittevaralisi õigusi, kanda kohustusi, olla hagejaks ja kostjaks ning esindada oma kliente kohtus;
2.2 asutada ühingu koosseisus fonde.

3. Ühing võib korraldada majandustegevust oma eesmärkide saavutamiseks ja tegevusprogrammide täideviimiseks. Majandustegevusest laekunud vahendid kasutatakse põhikirjalise tegevuse arendamiseks;
Ühingu vara tekib:
3.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest;
3.2 varalistest annetustest ja eraldistest;
3.3 majandustegevusest laekuvatest tuludest;
3.4 muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

4. Ühingu vara kasutatakse:
4.1 ühingu töö korraldamiseks;
4.2 lepinguliste tööde ja teenuste eest tasumiseks;
4.3 ühingu töötajatele palga maksmiseks;
4.4 põhivahendite ja muu vara ostmiseks ja rentimiseks;
4.5 sihtprogrammide ja projektide täitmiseks;
4.6 liikmete väljaõppeks ja täiendkoolituseks;
4.7 muudeks kulutusteks liikmete koosoleku otsusel.

5. Ühing liikmetel ei ole õigust ühingu varale, ühingul ei ole õigust liikmete varale. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühing kohustuste eest.

III ÜHINGU LIIKMED

6. Ühingu asutamisel on liikmeteks ühingu asutajad vastavalt asutajaliikmete nimekirjale.

7. Ühingu liikmeks võib olla iga vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes soovib kaasa aidata käesoleva põhikirja eesmärkide saavutamisele ning tunnistab ja järgib käesolevat põhikirja.

8. Ühingu liikmeks astumine toimub kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse ühingu juhatusele, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul.

9. Ühingu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks ja maksta liikmemaksu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja korras.

10. Liikme ühingust väljaarvamine toimub:
10.1 liikme tegevuse lõpetamise ja liikmemaksu tasumata jätmise korral poole aasta jooksul;
10.2 põhikirja või ühingu üldkoosoleku otsuste mittejärgimisel;
10.3 oma tegevusega ühingu huvide kahjustamisel.

11. Liikme väljaarvamine toimub üldkoosoleku otsusel, mis tehakse ühe kuu jooksul alates avalduse saabumisest või väljaastumise küsimuse ühingule esitamisest.

12. Ühingu juhatus peab liikmete registrit, millesse kantakse liikme nimi, aadress, ühingusse astumise ja sisseastumismaksu tasumise kuupäev, ühingust lahkumise või väljaarvamise kuupäev ja põhjus.

13. Ühingust lahkunud ja väljaarvatud liikmetele liikmemaksu ei tagastata.

14. Ühingu liikmetel on õigus:
14.1 osa võtta liikmete üldkoosolekust;
14.2 valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
14.3 saada teavet ühingu tegevuse ja selle tulemuste kohta, tutvuda ühingu tegevust puudutava dokumentatsiooniga;
14.4 teha ettepanekuid raskustesse sattunud perede toetamiseks ja abistamiseks ning ühingu töökorralduse parandamiseks.

15. Ühingu liige on kohustatud:
15.1 täitma põhikirja nõudeid ja juhtorganite otsuseid;
15.2 võtma osa ühingu tegevusest;
15.3 tasuma liikmemaksu;
15.4 hoidma ühingu vara ja mitte kasutama seda isikliku kasu saamise eesmärgil;
15.5 koguma informatsiooni raskustesse sattunud perede kohta, abistama neid võimaluste ja volituste piires, tehes koostööd valitsus- ja omavalitsusasutuste sotsiaaltöötajatega ja teiste asjasse puutuvate asutuste töötajatega;
15.6 mitte levitama talle abivajajate kohta teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni;
15.7 hoiduma tegudest, mis halvendavad ühingu mainet ja kahjustavad teiste isikute huve.

16. Ühingu ülesannete täitmiseks võib liikmetega sõlmida töö ja tööettevõtulepinguid, juhindudes töölepinguseaduse, võlaõigusseaduse ja tsiviilkoodeksi sätetest.

IV STRUKTUURIÜKSUSED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

17. Ühingu kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, mille pädevusse kuulub:
17.1 põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
17.2 ühingu tegevuse reorganiseerimine ja lõpetamine;
17.3 ühingu juhatuse ja revidendi aastaaruande kinnitamine;
17.4 bilansi ja aastaeelarve kinnitamine;
17.5 ühingu tegevussuundade määramine;
17.6 majandustegevusest saadava kasumi kasutamise otsustamine;
17.7 juhatuse ja revidendi valimine;
17.8 liikmete väljaarvamise otsustamine;
17.9 sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse määramine ja maksmise korra kehtestamine;
17.10 ühingu töötajate koosseisu kinnitamine;
17.11 ühingu juhatuse aruannete ärakuulamine tegevuse ja majandusliku seisu kohta;
17.12 juhatuse tegevuse kohta laekunud kaebuste lahendamine.

18. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 2/3 liikmeskonnast. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse 15 päeva jooksul kokku uus üldkoosolek, mis on pädev otsuseid vastu võtma, olenemata kohalolevate liikmete arvust.

19. Üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast tuleb liikmetele teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.

20. Ühingu tööd juhib kaheliikmeline juhatus, kes valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.

21. Ühingu juhatuse ülesanneteks on:
21.1 ühingu tegevuse korraldamine vastavalt põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;
21.2 ühingusse töölevõetavatega töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
21.3 ühingu töötajate töö- ja ametijuhendite kinnitamine;
21.4 ühingu liikmete vastuvõtmise otsustamine ja vormistamine, väljaarvamise vormistamine;
21.5 aastaeelarve projekti koostamine;
21.6 ühingu nimel lepingute sõlmimine ja nende täitmise tagamine;
21.7 ühingu vara sihtotstarbeline kasutamine vastavalt kinnitatud eelarvele;
21.8 aastaaruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule;
21.9 üldkoosoleku kokkukutsumine.

22. Ühingu kontrollorganiks on üldkoosoleku poolt kaheks aastaks valitud revident. Revidendiks ei või olla ühingu raamatupidaja ega juhatuse liige, samuti tema lähemad sugulased ja hõimlased.

23. Raamatupidamise ja aruandluse õigsuse kontrollimiseks võib kasutada audiitori teenuseid.

24. Revident kontrollib ühingu finantsmajanduslikku tegevust, koostab revisjoni tulemuste kohta aruande ja esitab selle 30 päeva jooksul peale majandusaasta lõppemist juhatusele.

25. Revidendil on õigus kontrollida ühingu vara ja raamatupidamisdokumente ning nõuda nende kohta selgitusi ühingu töötajatele.

26. Revident võib saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille maksmise alused ja korra kinnitab üldkoosolek.

V ÜHINGU TEGEVUSE REORGANISEERIMINE JA LÕPETAMINE

27. MTÜ ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätetstatud korras;

27.1 likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud;

28. Likvideerimisel allesjäänud vara antakse MTÜ-ga sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele või avalikõiguslikule juriidilisele isikule või sihtasutusele.

Mittetulundusühingu Tugi-ja Koolituskeskus Usaldus põhikiri on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 22.03.2007.

Muudetud üldkooosoleku otsusega 07.12.2017

Juhatuse liikmed:
Marika Juuse
Heidi Varinurm

Natalia Umarova, PhD sotsiaalpedagoogikas.
MTÜ Lapsele Oma Kodu keskuse asutaja Narvas aastast 1995, täiendavad projektid:
2004-2007 riskirühma lapsed: Nõustaja-koolitaja,
2010-2011 hoolekandemeetmed töötutele lapsevanematele: Nõustaja-koolitaja,
2010-2012. Ida -Virumaa tugiisikute koolitaja SA Dharma partnerina.

Marika Juuse, MA psühholoogias.
25 aastane täiskasvanute koolituskogemus al.1995, sh Ida-Virumaal psühho-sotsiaalse teenuse käivitamine, osutamine peredele, perekeskse teenuse arendamine, meeskonna ja KOV spetsialistide koolitused ning järjepidev supervisioon.
2010-2014 SA Dharma Tugiisikute baaskoolituse koolitaja Eesti erinevates piirkondades.

Ene Vinter van Vierssen, MA psühholoogias.
Täiskasvanute koolitamise kogemus al. 1996, mh.
2001 - 2005 politseiametis politsei kutsehariduse arendamine, 2006-2008 Makedoonia Vabariigi Politseiakadeemia Twinning-projekti raames, sh töökohal õppimiseks õpiülesannete ja juhen-damissüsteemi loomine, juhendajate koolitamine,
2010 -2014 mentorite valimine, sotsiaaltöötajate ja klienditeenindajate juhendamine ja super-viseerimine, kogemusnõustajate koolitamine.

Kati Loo, MA pedagoogikas ja filoloogias, suhtekoolitaja ja -nõustaja.
Täiskasvanute koolitamise kogemus al. 2004, mh.
Al. 2010 mentorite ja sotsiaalse suunitlusega grupijuhendajate koolituse korraldaja ja läbiviija,
Al. 2012 kogemusjuhendajate koolituskava koostamine, koolituse läbiviimine, juhendamine.

Ljubov Makušina, andragoog.
Al. 1997 sotsiaaltöö juhendaja-tugiisik, sh. paljulapseliste, vaesuse piiril elavate inimeste, sh. töötute ja puuetega inimestest sotsiaalabi vajajate leidmine ja toetamine, koostöövõrgus-tiku arendamine Lastekaitse ja KOV sotsiaal-osakondadega: perede toetamine, vajaduste kaardistamine, võimalike abistajate kontaktide leidmine, abi kogumine, tugiürituste korralda-mine, toimetulekuoskuste koolitus ja harjutus.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendaja vanglast vabanenutele ja Arestimaja asukatele.
Al. 2011 tugiisik-koolitaja, nõustaja ja järelnõustamine, tugigruppide juhendaja.

Irina Jelissejeva, MA.
Kogenud ja edukas koolitaja, sh tugiisikute koolitaja. Omab praktilise sotsiaalsfääri kogemust, on saanud spetsialiseeritud väljaõpe ning on kogenud grupitöö läbiviija ning nõustaja.

Natalja Metelitsa, esmaabi koolitaja.
Alates 2009. aastast koolitaja korraldatavatel esmaabi, töökeskkonna ja toiduhügieeni valdkonna täiskasvanute täienduskoolitusel. Tagasiside tema koolitustele on alati väga hea.

Irina Oleinitš, MA jurist.
Kogenud koolitaja üle kogu Eesti, täiskasvanute koolitaja tase 6.

Ühistransport

TALLINN – Bussi number: 7, 13, 31, 50, 58. Bussipeatus: Paala või Kiive.      KOHTLA-JÄRVE – Bussi number: 29, 43. Bussipeatus: Olevi või Kalevi.