Loe sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Osutame sotsiaalset rehabilitatsioon sotsiaalkindlustuse ameti poolt suunamise saanud vähemalt 16-aastaseid ning täiskasvanud isikuid, kes on:

• puuduva töövõimega tööealised inimesed. Nemad saavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust taotleda ka siis, kui nad töötavad või õpivad või on töötukassas töötuna arvele võetud;
• osalise töövõimega või puudega või töövõime kaotuse protsendiga või invaliidsusgrupiga tööealised inimesed, kes ei ole töövaldkonnas aktiivsed, st kes ei tööta, ei õpi ega ole töötukassas töötuna arvele võetud;
• ennetähtaegse vanaduspensioni saajad, kellel on puue;
• vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saajad, kellel on puue;
• vanaduspensioniealised puudega inimesed.

• Lähenemine on kliendikeskne
• Töötame meeskonnana kliendi heaolu nimel
• Võimalusel kaasame kliendi lähivõrgustiku
• Töötame-nõustame vajadusel ka nädalavahetusel
• Nõustame ka kaugnõustamise teel: videonõustamine, telefoni teel
• Oleme valmis osutama teenuseid mobiilselt, sh inimese eluruumis

• arendada inimeses ressursse igapäevaeluga toimetuleku parendamiseks, vajadusel õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi,
• suurendada võimalusi ühiskonnaelus osaleda,
• toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist, sealhulgas ka praktiliselt dokumentide vormistamisel ja asjaajamisel ettevõtete ning asutustega.

Ootame meie teenusele eelkõige psühholoogilist laadi probleemidega ning psüühiliste erivajadustega inimesi 16+ ja inimesi, kes on:

• elukriis: karjääri muutus, pereelu muutused;
• meeleolulangus, rõõmutus, madal enesehinnang, vähene enesekindlus, ärevus, heitumine, perekondlikud probleemid, üksikvanem, lein, tõrjutus;
• erinevad sõltuvused, nagu sõltuvus rohtudest ja teistest ainetest (alkohol, narkootilised ained); emotsionaalne söömine;
• vajadus haigusega elama õppimiseks ehk taastumiseks, psühholoogiliseks taastumiseks haigusest;
• töötus, sh pikaajaline töötus;
• elukoha ja keskkonna vahetus ning sisseelamine, sh pagulus;
• ülekaal, diabeet;
• onkoloogilised diagnoosid ja taastumine;
• raske, sügava või püsiv psüühiline erivajadus, haigus;
• esmane psühhoos.

Sotsiaalset rehabilitatsiooni võimaldab ning sellega kaasnevate kulude eest tasub Sotsiaalkindlustusamet vastavaks otstarbeks väljastatud otsuse alusel.

Teenusega alustamiseks riiklikul rahastusel on esmalt tarvis pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole ning esitada neile rehabilitatsiooniteenuse taotlus.

Taotluse blanketi leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui Sotsiaalkindlustusamet on teinud positiivse otsuse ja on väljastanud suunamisotsuse, saab ühendust võtta enda vajadustele sobiva teenuseosutajaga, et kokku leppida teenuse algus juba konkreetses asutuses.

Võta meiega ühendust Tallinn, Kohtla-Järve +372 527 7157 või e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ning hoia võimalusel riikliku suunamisotsuse number läheduses.

Kindlasti esitame ka mõned täpsustavad küsimused, et veenduda, et oleme just Teie jaoks parim asutus teenuse osutamiseks.

Teenuseid osutame nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande tegevusjuhendaja, ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.

Teenuse eesmärk on tagada inimese parim võimalikult iseseisev toimetulek ja areng ning toetada tema ühiskonnaelus osalemist.

Igapäevaelu toetamise teenusel aidatakse kujundada inimese igapäevaelu toimetulekuoskusi ja tööoskusi ning nõustatakse tema lähedasi ja temaga koos elavaid inimesi. Teenuse eesmärk on emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise abil tagada inimesele parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng.

Õigus teenusele on:

• täisealistel:
• raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiretega inimestel;
• inimestel, kes suudavad ise enda eest hoolitseda;
• inimestel, kes suudavad juhendamise korral tulla toime igapäevaelu toimingutega;
• inimestel, kes samaaegselt igapäevaelu toetamise teenusele ei saa kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Teenust ei osutata:

• vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus ja kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret. Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht;
• inimesele, kellel on juhtiva psüühikahäirena alkoholi või narkootilise aine sõltuvus. Erand on kehtestatud seetõttu, et igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi.

Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele suunatud inimesele on teenus tasuta. Teenust rahastab Sotsiaalkindlustusamet.

Lähtuvalt inimese vajadustest, soovidest ja Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuses olevast teenuse saamise eesmärgist viime läbi järgmisi tegevusi:

• juhendame igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel ja selle järgimisel;
• juhendame asjaajamisel ning avalike teenuste kasutamisel;
• motiveerime aktiivsusele ja oma oskuste ning võimete sihipärasele arendamisele;
• abistame tööotsingutel, suhtlemisel tööandjaga, tööle rakendumisel ja töökoha säilitamisel;
• õpetame tundma ja jälgima haiguse sümptomeid;
• arendame suhete ja kontaktide loomise ning säilitamise oskusi;
• toetame pereliikmeid ja lähedasi ning teeme koostööd tugivõrgustikuga;
• arendame aja planeerimise ja vaba aja sisustamise oskusi, kaasame ühisüritustel osalema;
• vajadusel toetame eestkostja ja/või tugiisiku leidmisel.

Teenus ei sisalda hooldamist, toitlustamist, transporditeenust ega järelevalvet.

Teenuse taotlemiseks on vaja:

• esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus erihoolekandeteenusele suunamiseks;
• käia Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandi juures vestlusel, kus hinnatakse millises eluvaldkonnas vajab inimene kõrvalabi või toetust. Juhtumikorraldaja otsustab hinnangu põhjal, kas inimene vajab igapäevaelu toetamise teenust.

Lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/erihoolekanne/erihoolekandeteenused.

Esita sotsiaalkindlustusametile erihoolekande teenuste taotlus.

Taotluse esitamiseks on neli võimalust – vali endale mugavaim:

• täida taotlus sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses;
• saada taotlus postiaadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn;
• saada digiallkirjastatud taotlus e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.;
• esita taotlus iseteeninduses suhtluse ja teavituse kaudu.

Täpsemat infot ja nõustamist erihoolekande teenuste kohta saad peaspetsialistilt (teenusvajaduse hindaja).

Erihoolekandeteenuste peaspetsialistid (teenusvajaduse hindajad) | 46.8 KB | xlsx.

Taotluse ja muude dokumentide esitamisest alates 40 tööpäeva jooksul võtab erihoolekande konsultant sinuga ühendust ja annab teada, kas ja millise teenusega saab sinu elu ja toimetulekut paremaks muuta.

Taotluse ja muude dokumentide esitamisest alates 40 tööpäeva jooksul võtab erihoolekande konsultant sinuga ühendust ja annab teada, kas ja millise teenusega saab sinu elu ja toimetulekut paremaks muuta.

Lähtuvalt inimese vajadustest, soovidest ja Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuses olevast teenuse saamise eesmärgist viime läbi järgmisi tegevusi:

Teenuse raames:

• kujundame isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit;
• juhendame isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel;
• juhendame isikut aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel;
• juhendame isikut tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel;
• kujundame isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist;
• nõustame isiku lähedasi, sealhulgas isikuga samas eluruumis elavaid isikuid, igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isiku käitumise ja temaga suhtlemise eripärades;
• toetame teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikuid toetavate gruppide tegutsemist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu;
• kaasame isikut muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks.

Igal võimalusel püüame leida uusi viise, kuidas välja tuua inimese tegelikku potentsiaali ja seda innovaatiliselt ellu viia.

Soovi korral oleme abiks kõikide dokumentide vormistamisel. Erihoolekandeteenuste taotluse leiad SIIT. Digitaalselt allkirjastatud taotlus tuleb saata Sotsiaalkindlustusameti e-postile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Mob: 5277157 Marika Juuse (eesti keeles, vene keeles)
Mob: 53866315 Heidi Varinurm (eesti keeles, vene keeles)

Isikukeskne lähenemine tähendab psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele, et abi osutatakse talle võimalikult kodu lähedal – kohalikus omavalitsuses.

(2023, Sotsiaalkindlustusameti koduleht).

ISTE teenusmudeli rakendamisel suunab abivajajaid teenusele kohalik omavalitsus. Eesmärk on osutada psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele terviklikku ja integreeritud teenust, mis kujuneb iga abivajaja puhul personaalselt tema toetamiseks vajalikest tegevustest. Teenus moodustub senistest erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenustest inimese vajadustele vastava paketi koostamise tulemusena.
Iga inimese puhul vaadatakse tema vajadusi kõikidest eluvaldkondadest (töö, tervis, suhted, igapäevaelu) lähtuvalt.

Sihtrühm: raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega isikud, kelle puhul on täidetud alljärgnevad tingimused:

• isik on vähemalt 16- aastane (eesti keeles ja vene keeles);
• isikul ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega alkoholisõltuvust;
• Lisaks vastab isik ühele järgmistest tingimustest:
• on erihoolekandeteenusel, kuid tema abivajadus on muutunud (nt vajab vähesema toetusega teenust),
• isik ei kasuta veel erihoolekandeteenuseid, kuid on SKA erihoolekandeteenuse järjekorras, või
• isik vajab KOV sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule sisenemiseks toetavaid ja integreeritud teenuseid.

MTÜ TTK Usaldus pakub ISTE projekti raames Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt suunatud inimestele

Projekti rahastatakse ESF vahenditest ’’ TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ alategevus „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“

Voldik melespea (EST)

Voldik (RUS)

ISTE HIIUMAA vald

10.02.25
„Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026"
Projekti kestus on 01.01.2025-31.12.2026.

Hiiumaa vald alustas koostöös Sotsiaalkindlustusametiga uue mudeli katsetamist 5 teenuskohaga perioodil 2023-2024 ning samas mahus jätkatakse pilootprojektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026". Projekti eesmärk on jätkata sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli rakendamist, kus SKA ja KOV koostöös katsetavad isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli rakendatavust omavalitsustes. Eelkõige on eesmärgiks rakendada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV. Projekti sihtrühmaks Hiiumaa vallas on 5 inimest. Katsetatava isikukeskse teenusmudeli sihtrühm on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

• ta on vähemalt 18-aastane;
• tal ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest;
• tal on hindamise käigus tuvastatud abi- ja toetusvajadus igapäevaeluga toimetuleku;
• eluvaldkonnas;
• 2023-2024 perioodil ISTE projekti kaasatud isikul peab olema 2024. aasta jooksul läbi viidud abi- ja toetusvajaduse hindamine (esmane või korduv) ja KOV hinnangul vajab isik teenuse jätkamist;
• perioodil 01.01.2025-30.04.2025 projekti sisenejad peavad olema sisenemise hetkel SKA toetavate erihoolekandeteenuse (toetatud elamine, töötamise toetamine või igapäevaelu toetamine, välja arvatud igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimesele ja igapäevaelu toetamise teenus päeva ja nädalahoiuteenusena) järjekorras.

Teenust ei osutata:

• vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus ja kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret. Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht;
• inimesele, kellel on juhtiva psüühikahäirena alkoholi või narkootilise aine sõltuvus. Erand on kehtestatud seetõttu, et igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi.

Erihoolekande teenusmudeli piloteerimises osalev abivajaja ei tohi samaaegselt saada erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis. Samuti ei tohi teenusmudelis osalev abivajaja saada samaaegselt samalaadseid teenuseid mitme välisrahastusel (sh Euroopa Sotsiaalfondist) rahastatava tegevuse raames.

Erihoolekande teenusemudeli katsetamist rahastatakse ESF vahenditest ''TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus" alategevus „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine".

Põhiteenuse osutajaks Hiiumaa vallas on Hiiumaa Sotsiaalkeskus.

Lisa tugiteenuste pakkujad on: Hiiumaa Sotsiaalkeskus, MTÜ Jääk ja Praak, MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus.