MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus on Täiskasvanute Koolituse Seaduse TÄKS mõistes täiskasvanuharidust pakkuv täienduskoolitusasutuse pidaja ja Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Meie koolituskavad leiate, kui klikkate vastava koolituse nimetusel.

MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus kõikide koolituste aluseks on õpikäsitus, mis väärtustab õppijate eri tüüpi andekust ning märkab erinevaid vajadusi, mis on kõikide koolituste õppeprotsessi lahutamatuks osaks.

Õpikäsituse keskmes on:

• õppija- ja koolituse oodatavate tulemuste/väljundite kesksus,
• õppeprotsessis omandatava uue teadmise seos õppija olemasoleva teadmise ja "suure pildiga" ehk erinevate aine- ja eluvaldkondadega,
• ennastjuhtivaks õppijaks õppima õppimise oskused,
• probleemides väljakutsete leidmine,
• lahenduskesksus,
• meeskonna töö…

Elukestva õppe protsessi kontekstis sisaldavad MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus koolitused järgmist:

• Teadlikkuse avardumine õppimise kasulikusest toimetulekule ja elukestva õppe positiivse hoiaku mõtestamine
  Konkreetsete uuringute varal teavitamine sellest, et õppimine, sh elukestev õppimine parandab igapäevast tometulekut, õppimine säilitab ja arendab isiklikke võimeid ning parandab vaimset tervist. Paraneb mälu, loovus, probleemilahendamise oskus ja analüütiline mõtlemine. Pidevalt õppinutel on need võimed kõrgemad kui algajatel. Inimesed, kes on rohkem õppinud, elavad keskmiselt kauem.

Artlused ja eneseanüüs järmistel õpitegevuste teemadel:

• Formaalne ja informaalne õppimine
  Kui küsida inimestelt, kus nad viimati õppisid, siis sageli mõtlevad nad koolile või kursusele. Nad ei mõtle teadlikult, et rattaga sõitmist ja lapse jonniga hakkama saamist õppisid nad keset elu ennast ja nii, et kõigepealt oli vajadus või soov õppida ja seejärel tulid tegevused nagu proovimine, teadmiste leidmine, teiste inimeste kogemuse uurimine, õppimine õnnestumisest ning vigadest. Õppimine ja tegelik oskuse arenemine leiab aset enamasti igapäevases elus.
• Õppimise informaalsed ajendid kui elukestva õppimise alused
  Inimesed õpivad erinevatel põhjustel: et teha oma tööd paremini, leida uus töö, teine ennast proovile panna, et õpitut unustaks, kogeda uusi elamusi, sest meeldib õppida või tahab rohkem teada.
• Õppimise laiem mõju kui ühele õpitavale oskusele
  Näiteks võõrkeele õppimine aitab mõista teistsugust kultuuri ja teha ennast sellele mõistetavamaks. Keele oskamine avab uksi ja südameid, loob sallivust ja huvi eri kultuuride vastu ning toob inimesed üksteisele lähemale.
• Õppida saavad kõik ja see on pingutus
  Kõigil inimestel on võime õppida ja ajaga võimetekohaselt kaasas käia.Õppimiseksl on vaja võtta aega, pingutada ja pühenduda.Tähtis on seada mõistlikud õpieesmärgid. Keskmine ja suurepärane õppija ei erine selle poolest, kui palju aega nad õppimisele kulutavad, vaid millal nad otsustavad õppimise lõpetada. Elukestev õppimine saa kunagi valmis.
• Õppimine vigadest
  Õnnestumised ja vigade tegemine kui võrdseid õppimisallikad. Inimesed, kes harjutavad palju ja julgevad teha vigu, õpivad kiiremini.
• Isiklikud õpistrateegiad
  Inimestel kulub aega ja katsetamist, et leida endale sobiv õppimise viis. Tähtis on, et oleks parajal hulgal praktikat, reflkteerimist ja uute õpieesmärkide seadmist.

Õpistrateegiad:

• Reflekteerimine- peegeldamine ja mõtisklemine
  Õpitegevus on just nii sügav ja tulemuslik, kui sügavalt õppija mõtestab ja arutleb õpitu üle. Reflekteerimine teeb õppimise jälgitavaks; arenevad kriitiline mõtlemine ja hoiak küsida õpiküsimusi, võimaldab inimesel jagada oma teadmisi ja kogemusi. Hädavajalik on välja tuua nii head mõtted-tunded, kuid ka mõtted, mis on seotud vastupanuga ehk protestiga tegevuse, ülesande või muu vastu. See onl on samm lahenduse poole.
• Tagasiside kui õpiringi osa
  Õppimist juhivad nii inimene ise kui ka inimesest väljaspool asuv õpikeskkond. Viimast nimetatakse ka tagasisideks, olgu ta siis juhuslik või organiseeritud. Tagasiside ärgitab või viib vastutusti ja õppimissoovi. Tagasiside on õige, kui sellest tuleb kasu, kui see on õpiringi üks osa.
• Õppimise ring
  Õppimise ring kirjeldab lihtsalt ja lühidalt, milliseid tegevusi tehakse või faase läbitakse, et edukalt õppida.
• Õppivad kogukonnad ehk õpiringid omandavad järjest suuremat tähtsust
  Iga kokkupuude teise inimesega loob võimaluse õppida. Koostöös õppimine toimub nii selleks organiseeritud keskkondades kui igapäevases elus. Õpiringi on rühm inimesi, keda ühendab ühine huvi. Õpitakse läbi koostöö ja üksteisega jagamise. Tänapäeval on ülemaailmseid õpiringe ja koostöö võib olla ka virtuaalne.
• Õpistiilid
  Igaüks õpib omal moel ja kõige paremini siis, kui õpiülesanded ja -keskkonnad ühtivad tema õpistiiliga, on õppijakesksed. Vastasel juhul õpitakse vähem, üldse mitte või sootuks midagi muud. Seepärast peab inimene hoolikalt valima õpiviise.
• Digimaailm ja õppimine
  Arvuti ja internetiühendus tegid võimalikuks õppimise, kus hiireklõpsu kaugusel on suur valik õpivõimalusi ja lugematu hulk erinevaid teid seda huvitavalt teha.
• Loovmeetodite abiga isiklike õpihoiakute ja arendamist vajavate õpihoiakute kaardistamine
  Loovmeetodite abil tehakse isiklike õpihoiakute analüüs, mida uuritakse edaspidi praktikas ja sedastatakse arenguid hoiakutes.